Jälle Premia

Muidugi käisime täna jälle Üllega Premias - koht on küll õige lume hädine vari, aga vähemalt on meil seegi olemas.

Eriti chilliks läks asi hetkel, kui keegi Edward Sharpe'i Home'i vilistama hakkas ja ma ukulele välja tõmbasin ja sama loo ette mängisin. Hiljem sai veel palju lugusid mängitud ja lauldud ning kui keegi ütles, et nüüd on küll õige mojo, siis nõustusin temaga täielikult.

Aga pärast, kui pimedaks läks, hakkasid kõik äkki selliseid matse panema. Kõigepealt võttis Premia kurikuulus toru rajalt maha Tiia, siis rabas ta mindki jalust ning nagu sellest veel piisanud poleks, kukkus Reino Põmm! seljaga vastu toru ja peaga vastu maad.